SEL - mis see on?
K, 17. Märts 2004.a.; by Binokkel.
Eestlased Soomes
Soome statistikakeskuse andmetel elas alaliselt Soomes 2003. aastal 13 397 Eesti Vabarigi kodanikku, kusjuures juurdekasv on olnud viimaste aastate jooksul keskmiselt 800 inimest aastas. Arv ei sisalda neid eestlasi, kellel ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust, kel on tähtajaliselt pikendatav töö- ja elamisluba, õpilasi ega neid, kes töötavad Soomes illegaalselt. Eestlasteks võib pidada ka neid Eestist Soome kolinud ingerlasi, kelle kodukeeleks on eesti keel. Paljud ingerlased peavad end eestlasteks ja suhtlevad eestlastega, kuid on valdavalt Soome või Vene kodanikud või ilma kodakondsuseta. Paljud Eestis üles kasvanud, kuid Nõukogude ajal Soome kolinud ingeri taustaga isikud peavad end eestlasteks. Soomes elades pole neil aga võimalik taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Eelpool mainitud asjaolusid arvestades võib eesti vähemuse hulka laiemas mõttes Soomes lugeda hinnanguliselt 20 000 inimese ringis. Osa eestlastest kolib mingil ajal Eestisse tagasi. Eesti vähemus Soomes tervikuna aga püsib muutumatuna. Soome ja Eesti vahelisi majandussuhteid arvestades on eestlaste arv Soomes väike. Võrdluseks: Rootsis elab 500 000 Soome kodanikku, mis on 10 % soomlastest. Eestlastel ei ole Soomes mingit ametliku vähemuse staatust. Lastel on õigus nõuda kaks tundi nädalas emakeeleõpetust. Õppeprogramm puudub, õppevahendid ja selleks tööks vajalikku pädevust omavad õpetajad samuti.
Ühingud Eestlaste ühingud likvideeriti Soomes 1947. aastal, kuna kardeti et nende olemasolu võiks kahjustada Soome suhteid Nõukogude Liiduga. Soome eripäraks on suure hulga soomlastest estofiilide olemasolu ja nende aktiivne ühingutegevus. Väljastpoolt Soomet on kerge ajada estofiilide ühinguid segamini eestlaste seltsidega, mis toob sageli kaasa segadusi ja valestimõistmisi. 1990ndatel aastatel on mitmetes paikades asutatud eesti seltse. Nende tegevus on jäänud peamiselt kohalikule tasemele: tüüpiliseks tegevuseks on eesti jõulupeo, Eesti Vabariigi aastapäeva, eesti lasteringi ning suvepäevade korraldamine.
Soome Eestlaste Liit
Soome Eestlaste Liit asutati eri paikkondade eestlaste ühendusi esindavate isikute poolt 23.11.2002. Liidu juriidiliseks asukohaks valiti Tampere, kuna Tamperes olid kasutada Eesti Vabariigi aukonsul Soomes Jorma Törönenile kuuluvad sobivad ruumid kus toimus ka SELi asutav koosolek. Jorma Törönen hukkus 2004. aasta märtsis ootamatult Iraagis, kus ta viibis Soome tehno- loogiaettevõtete juhtide delegatsiooni koosseisus. SEL on eesti seltside üle-Soomeline koostööorganisatsioon. Selle liikmeteks on esmajoones kohalikud eesti seltsid. Kuna igal pool ei ole eest seltsi asutamine võimalik, siis võivad SEL liikmeks astuda ka üksikisikud. SEL liikmed on (detsembris 2004): Kotka Eesti Selts, Tampere Eesti Klubi, Turu Kandi Eestlaste ning Eestist Pärit Ingerlaste Ühing, Ida-Helsingi Eesti selts “Koit”, Iisalmi Eesti Klubi ja üksikliikmed (kuna kohalik selts ei ole juriidiline isik või eesti selts puudub vms.): Kouvola, Lappeenranta, Joensuu, Helsingi, Espoo, Vantaa, Hämeenlinna, Lahti.
SEL peamised eesmärgid:
-
Toimida Soomes tegutsevaid eestlaste ühendusi koondava keskorganisatsioonina
-
Toetada kohalike eesti seltside asutamist ja tegevust
-
Väljendada eesti vähemuse seisukohti Soome ühiskonna suunas
-
Arendada koostööd Eesti riigiga ning teiste maade eesti ühingutega
-
Koordineerida jõupingutusi eesti keele ja identiteedi säilitamiseks Soomes
-
Anda välja eestikelset ajalehte, mis on organiseeritud ja koostöövõimelise eesti ühiskonna tekkimise eeltingimus.
-
Anda Soome tööle tulevatele eestlastele ja Eesti ettevõtetele nõu ja abi enese sisseseadmisel.
Soome Eestlaste Liidu tegevus
2003. aasta tegevus seisnes kontaktide loomises mitmete teiste ühingute ja organisatsioonidega nii Soomes kui ka väljaspool Soomet.
-
-
Loodi sponsorisidemed firmaga Copterline, kes pakub eestlastele 10 % hinnasoodustust.
-
Kohalikke eesti seltse toetati sellega, et pakuti seltsidele Copterline reisipakettisid, mida sai kasutada auhindadena seltside tegevuse toetuseks korraldavatel loteriidel.
-
Korraldati koostöös Eesti kirjandusmuuseumiga kirjutusvõistlus “Eestlasena soomes”. Kirjutusvõistluse kolm parimat tööd said auhinnaks kopteripiletid Eestisse ja tagasi ning soome-eesti suursõnaraamatud, mis anti pidulikult üle Helsingis korraldatud Mardilaadal. Ettevõtmise abil juhiti Soome ning Eesti ühiskonna tähelepanu eesti vähemuse olemasolule Soomes.
2004. aastal
- SEL osales Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Ida-Helsingis Viikis ning Myllypuros, kus elab hulgaliselt estlasi. Ürituste poolt tekitatud meediatähelepanu tulemusel asutati Ida-Helsingi Eesti Selts “Koit”.
- Seati sisse koostöösidemed Rootsi Eestlaste Liiduga.
- SEL osales Riia ESTO päevadel. SEL vahendas Soomes ESTO passe ning majutust. Kavandati ka ühise bussireisi korraldamist ESTO:le, kuid see jäi ära kuna enamus Soomes elavatest eestlastest puhkab jaanipäeva paiku Eestis ning liigub iseseisvalt.
- SEL tutvustas Soome eestlaste tegevust Rahvuskongressil Riias ning Välis-Eesti Kongressil Tallinnas.
- SEL esindajad on osalenud kahes telesaates ning andnud intervjuusid Soome ning Eesti ajalehtedele seoses Eesti saamisega Euroopa Liidu liikmeks.
- SEL esindajad osalesid Eesti Euroopa Liitu vastuvõtmisega seotud üritustel Helsingis.
- SEL annab välja eestikeelst ajakirja Binokkel. SEL seadis sisse ka kodulehe internetis, aadressil www.binokkel.com, mida uuendatakse pidevalt.
- SEL esindajad kandideerisid kohalike omavalitsuste valimistel, näitamaks et estlased on Soome ühiskonnas aktiivsed.
- SELi juhatus vastab jätkuvalt interneti ja telefoni teel eestlaste küsimustele ja on aidanud lahendada tülisid ja arusaamatusi seoses töötingimustega.
- SEL taotleb vastuvõtmist Ülemaailmsesse Eesti Kesknõukogusse (ÜEKN).
- SEL taotleb oma esindajale kohta Soome tööministeeriumi juures tegutsevas Etniliste Suhete Nõukogus (ETNO).
- SEL jälgib, et eestlasi ei diskrimineeritaks Soome võimude, tööandjate või ametiühingute poolt ja juhib vastavatele juhtumitele pidevalt tähelepanu.
- SEL püüab leida võimalusi, et saada eestlaste jaoks laeva- ja lennufirmadelt soodustusi, millega toetatakse kõige konkreetsemalt eestlaste ühendusepidamist Eestiga.
- On kavas korraldada eesti seltside esindajatele koolitus- ja nõupidamispäevad, kus käsitletakse ühingu tegevuse praktilisi ja juriidilisi külgi (raamatupidamine, koosolekutehnika jne).
- SEL otsib võimalusi eesti keele õpetajatele regularsete kokkutulekute ning metoodilise täiendus- koolituse korraldamiseks. SEL vahendab oma liikmetele ka eesti keele ja kultuuriga seotud õppevahendeid. Mitmed eestlased tegutsevad õpetajatena kohalikes rahvaülikoolides.
- SEL otsib võimalusi Eesti Maja asutamiseks Soomes.
RESSURSID
SEL liikmemaks on 10 € (eurot). Kollektiivliikmete (seltsid) ning üksikliikmete liikmemaks on ühesuurune. Iga liikmemaksu maksnud liige saab ajakirja Binokkel tasuta. Binokli aastatellimus mitteliikimetele maksab 15 eurot. SEL konto: Osuuspankki 573182-246658 Kes veel ei ole 2004. aasta eest liikmemaksu ära maksnud, võiks seda sellele arvele teha.
LIITUMINE
SEL:ga võivad liituda kõik Soome eestlaste ühingud. Lisaks võtab SEL vastu ka üksikliikmeid ning toetajaliikmeid. Liitmiseks tuleb oma soovist teada anda SEL juhatusele, kes uute liikmete vastuvõtmise oma koosolekul otsustab. SEL toetab eesti seltside asutamist nendel paikkondadel kus tegutsev eesti selts puudub.
Last update: neljapäev, 16. detsember 2004.a. kell 13:09:26
Copyright 2010 Soome Eestlaste Liit
This site is using the Strata (blue) 1.0 theme.
|
|
